• Ostuga üle 100 € tasuta SmartPost
  • Soodsamad hinnad kui poes
  • Kiire ostuprotsess. Registreeruda ei ole vaja
  • Ostuga üle 100 € tasuta SmartPost
  • Soodsamad hinnad kui poes
  • Kiire ostuprotsess. Registreeruda ei ole vaja

10 valearusaama

10 Valearusaama

Toome siinkohal ära kümme põhilist valearusaama, mis inimestel on seoses kehalise aktiivsusega.

1. Need, kes on kehaliselt aktiivsed võivad kõike süüa.
Vale! Enamus inimesi kipuvad kehalise aktiivsuse ajal kulutatavate kalorite hulka üle hindama. Näiteks: pooletunnise tervisejooksu ajal kulutab keha 300 kalorit. Šokolaaditahvlis on aga 530 kalorit. See, et Te olete kehaliselt aktiivne ei tähenda veel, et võiksite ohjeldamatult pidusöömingut pidada. Asi on üpriski lihtne: kui sööte rohkem, kui keha põletada jõuab, võtate kaalus juurde.

Rahulik venitamine hoiab ära traumade tekkimise ja kaitseb keha ülekoormamise eest.

2. Mida rohkem lihased pärast kehalist aktiivsust valutavad, seda tõhusam oli treening.
Vale! Lihaste õrn tuikamine treeningu ajal on normaalne, aga mitte mitu päeva hiljem. Valulikud lihased on märk pisikestest lihasrakkude vigasustest. Need võivad tekkida, kui Te pole pikka aega kehaliselt aktiivne olnud, kui Te ei teinud enne treeningut piisavalt eelsoojendust või kui Te olete oma keha ülekoormanud. Järgmine kord võtke lihtsalt natuke rahulikumalt – kasutage väiksemaid raskusi, jookske aeglasemat või pidage päev või kaks vahet.

3. Parim ravi valutavate lihaste puhul on korrata samu harjutusi.
Vale! Kõigepealt peate Te vahet pidama, et Teie lihased saaksid toibuda. Tagasihoidlik kehaline aktiivsus on siiski lubatud. Kerged venitus- ja painutusharjutused leevendavad lihaste valu, nagu seda teeb ka kuum vann. Lubage endale aeg-ajalt massaazi

4. Ma higistan, järelikult põletab mu keha rasvu.
Vale! Kui see oleks nii, kaotaksite Te kaalu ka saunas olles või suvel higistades. Fakt on see, et higistades kaotate Te esialgu ainult vett. Kompenseerige vedeliku kaotus mineraalvee või gaseeritud õunamahlaga. Ideaalne viis rasva põletamiseks on regulaarne vastupidavusspordiga tegelemine, nagu näiteks matkamine, sörkjooks, kepikõnd, ujumine või jalgrattasõit.

5. Rasvade põletamine algab alles pärast 20 minutit.
Vale! Niipea kui alustame kehaliselt aktiivset tegevust, hakkab meie keha rasvu põletama. Esialgu põletatakse siiski minimaalne kogus võrreldes kulutatud energiahulgaga. Mida kauem keha on sunnitud töötama, seda kiiremini tühjendatakse süsivesikute varud – nüüd hakkame rohkem kasutama rasvavarusid. See toimib kõige paremini pikaajalise vastupidavustreeningu puhul, kuna rasvade põletamine nõuab rohkem hapnikku kui süsivesikute lagundamine.

Jooge ohtralt – ideaalis ka treeningu ajal. Spetsiaalsed spordijoogid ei ole siiski vajalikud. Õunamahl segatuna gaseeritud veega sisaldab mineraale ja vitamiine.

6. Rasva on võimalik kaotada kindlatest probleemsetest piirkondadest.
Vale! Kui keha vajab energiat, ei saa ta seda üksnes tuharates, puusades, kõhus või reites olevatest rasvavarudest. Esmalt võtab ta energiat sealt, kust on seda kõige lihtsam saada – nt nägu, käed ja jalad. Kuna inimese kehaehitus on paljuski geneetiline, ei ole proportsioone võimalik radikaalselt muuta. Vastupidavustreeningu ja tervisliku dieedi kombinatsioon on parim viis soovimatust rasvast vabaneda. Selle täiendamiseks soovitatakse jõutreeningut, kuna see arendab lihaseid ja parandab figuuri.

7. Seljavalude puhul ei tohiks olla kehaliselt aktiivne.
Vale! Pingul lihased muutuvad jäigaks ja neid on raskem verega varustada. Valust vabanemise nimel selja kaitsmine ja sellele puhkuse andmine võib pingulolekut veelgi suurendada – tulemuseks on nõiaring ning eelkõige skeletilihaste nõrgenemine. Kaelavalude ja kerge pinge puhul on abiks füsioteraapia, ujumine, jooga ning jooksmine. Parim ravi on olla pidevas liikumises.

Kas veedate terve päeva istudes? See on samahästi kui selja mürgitamine! Selgroog vajab palju liikumist, et püsida terve ja elastsena.

8. Majapidamistööde tegemine on piisav, et püsida vormis.
Vale! Koristamise, triikimise ja tolmuimemisega kaasnevat tööd on liiga vähe. See pole küllaldane ega piisavalt intensiivne, et avaldada mingit pikaajalist mõju Teie tervisele.

9. Enne kehalist aktiivsust ei ole vaja eelsoojendust teha.
Vale! Eelsoojendus varustab lihaseid hapnikuga, mis omakorda aktiveerib närviimpulsse. See valmistab skeleti-lihassüsteemi eelseisvaks treeninguks ette ning hoiab ära traumade tekkimise. Eelsoojendus on eriti oluline spordialade puhul, mis nõuavad kiiret või suurt jõukulu, näiteks tennis, pallimängud ja jõutreening.

10. Kehalist aktiivsust ei ole mõtet alustada 50-selt.
Vale! Kehalist aktiivsust pole kunagi liiga hilja alustada. Uuringud näitavad, et sportimine lükkab edasi füüsilist ja vaimset vananemisprotsessi. Taastamisprogramm soodustab igapäevaste ülesannete paremat täitmist ning aitab ära hoida ka kukkumisi. Ka vanemad inimesed võivad kõigest ühe aastaga suurendada oma lihasjõudu 100 protsendi võrra.

 

Kuidas alustada?